Öörongi paar: neli tundi üle nädala

Töö oli põhjas ja korter lõunas. Öörong väljus kümme minutit läbi üksteist ja jõudis kohale kakskümmend minutit enne seitset. Mari arvutas kiiresti välja, et kui ta võttis reedes rong ja pühapäevase tagasirongi, sai ta umbes nelikümmend tundi, millest neli olid tegelikult ärkvel ja koos, mitte magades, süües ega pesu pestes.

Jaak arvutas teisiti. Tema luges kokku need kaks tundi enne rongi, kui naine pakkis asju, nad mõlemad olid korteris ja keegi ei öelnud midagi olulist. Ta ütles hiljem, et just neist tundidest tundis ta kõige rohkem puudust. See üllatas neid mõlemaid, sest tol hetkel tundus see lihtsalt ootamisena.

Esimene aasta oli etendus

Nad üritasid panna iga kohtumise maksma, mis on tüüpiline viga ja mille nad tegid läbi põhjalikult. Restoranid broneeritud. Plaanid tehtud. Laupäeva pärastlõunal tunne, et nädalavahetus pole veel piisavalt hea olnud, ning sellest tulenev pingutus laupäeva õhtust viimast võtta.

Pühapäevaks olid mõlemad kurnatud ja pisut pettunud, ning kumbki ei öelnud seda välja umbes üksteist kuud.

Murdepunktiks sai tühistatud rong veebruaris. Naine jõudis kohale kell kaks öösel, nad läksid magama ja laupäev läks täiesti raisku: pood, lõunauinak, tüli boileri pärast. Pühapäeval ooteplatvormil ütles naine, et see oli parim nädalavahetus kuude jooksul, ja mees vastas, et oli mõelnud sama asja ega julgenud seda välja öelda.

Nad olid üritanud suruda terve suhtekorralduse kahte päeva. Nad vajasid aga kahte päeva tavalist suhet.

Mida vahemaa tegelikult tegi

Kohtumised ei olnud kunagi probleemiks. Probleem oli need üksteist päeva nende vahel.

Telefonikõnedest said aruanded. Mõlemad hoidsid asju tagasi ja kogusid neid, mis kõlab hoolivalt, kuid tähendas tegelikkuses seda, et väikesed detailid visati kõrvale ja alles jäi vaid kokkuvõetav materjal. Teise nädala kolmapäevaks rääkis kumbki teise sellise versiooniga, mis oli kokku pandud vaid pealkirjadest.

Konkreetne kaotus oli tühine kihistus: bussipeatuses juhtunu, kummalise märkus teinud kolleeg, kerge kaebus põlve üle. Keegi ei helista, et teavitada oma valutavast põlvest.

Nii hakkasid nad neid asju ikkagi saatma. Alguses halvasti ja köbelt. Foto seinast. Neli sõna. Kõndides salvestatud häälteade, mis osutus parimaks vorminguks, sest sellega tuli tagasi ka hääletoon.

Teisipäevane küsimus

Kuskil teisel aastal tekkis neil harjumus, mida kumbki polnud otseselt välja pakkunud. Teisipäeviti, mis on üheteistkümne päeva pikkuse vahemaa kõige surnum punkt, saatis kumbki teisele ühe küsimuse ja vastas saadud küsimusele.

Reegel, milleni jõuti pärast kahte ebaõnnestumist, oli see, et kumbki ei lugenud teise vastust enne oma vastuse saatmist. Mari oli märganud, et kui ta luges mehe vastust esimesena, kirjutas ta oma päevast versiooni, mis sobiks mehe omaga kokku. See ei olnud ebaaus. See oli lihtsalt silutud.

Küsimused olid enamasti väikesed. Mis on selle nädala kõige tüütum asi, mis on liiga tühine, et seda mainida. Mida sa vältida üritad. Mida sa täna märkasid.

Vastused kogunesid. Kolmandaks aastaks oli neid mitusada ja Jaak ütles, et kummaline asi oli see, et ta tundis naist vahemaa ajal paremini kui samas korteris elades, sest korteris oli ta eeldanud, et kohalolek on sama mis informeeritud olemine.

Mida nad alles hoidsid

Nad elavad nüüd samas linnas. Selleks kulus kolm aastat, töökoha vahetus ja periood keskel, mil mõlemad arvasid eraldi, et suhe on lõppemas.

Teisipäevane harjumus jäi pärast kolimist püsima, mida kumbki ei oodanud. See nihkus enamikule õhtutele ja muutus lühemaks. Mari ütleb, et see on ainus asi kaugsuhte aastatest, mida ta oleks otsustanud alles hoida, ja et ta poleks tol ajal uskunud, et parim asi, mis neist kolmest aastast sünnib, on harjumus, mitte suhtelõpp.

Jaak ütleb midagi muud. Tema sõnul on koos elamine palju parem viis suhtes olemiseks ja palju halvem viis teise inimese kohta pidevalt uue teadasaamiseks, ning ainus põhjus, miks nad ikka veel teineteiselt asju küsivad, on see, et nad õppisid seda tegema siis, kui neil polnud muud valikut.

Nimed ja üksikasjad on muudetud: paar on koondkuju.