Kuidas me valime viis igapäevast küsimust

Iga päev saabub viis küsimust, mõlemale samad. Inimesed eeldavad põhjendatult, et selle taga on mudel, mida on treenitud paaride kirjutatu põhjal.

Seda ei ole ja ei saagi olla, sest me ei saa lugeda seda, mida keegi kirjutab. Valik põhineb palju tooremal infol ja see toorus osutub vähem oluliseks, kui võiks arvata.

Mida valik näeb

Kaua paar on koos olnud. Millised küsimused on sellele paarile juba saadetud. Millised jäeti vahele. Mis keeles seadmed on. Mitte midagi muud.

See ei näe vastuseid, sest loetaval kujul polegi midagi näha.

Päeva ülesehitus

Viis on teadlik valik. Kolm on liiga vähe, et lubada ühte halba küsimust, ja seitsmest saab kodutöö.

Tasakaal on kõige tähtsam osa. Tavalisel päeval: kaks kerget, kaks tavalist, üks hetke mõtlemist nõudev. Mitte kunagi viit tõsist.

Sellest viimasest piirangust hoiame kõige kõvemini kinni, sest see on erinevus harjumuse ja kohustuse vahel. Toode, mis küsib viis korda päevas midagi olulist, on miski, mida inimesed imetlevad ja mille nad seejärel hülgavad.

Mitterõsised küsimused pole täiteaine. Need teevad tõsised küsimused teisipäeval võimalikuks.

Mis muutub aja jooksul

Uued paarid saavad laialdasema ja kergema valiku. Esimese kahe nädala jooksul harjumus kas tekib või ei teki, ja kiireim viis seda lõhkuda on küsimus esimesel nädalal, millele kumbki pole valmis vastama.

Pikalt koos olnud paarid saavad rohkem küsimusi muutuste kohta, sest küsimused mineviku kohta saavad otsa. Neli aastat koos olnud paar on juba vastanud kõigele, mida lapsepõlve kohta küsida saab, ning kasulik materjal peitub nüüd selles, mis on muutunud võrreldes möödunud aastaga.

Vahelejätmine on ainus signaal, mis meil on

Kui paljud paarid jätavad mõne küsimuse vahele, vaatame selle üle.

Tavaliselt on viga ühes kolmest asjast. Sellele ei saa vastata ilma ülestunnistuseta, nii et inimesed jätavad selle vahele. Sel on ilmselgelt õige vastus, mis tekitab vaid pinnapealset nõustumist. Või on see ühes keeles halvasti sõnastatud ja teistes korras, mis on kõige sagedasem ja kõige vähem märgatav viga.

See on jäme tööriist. Me ei saa öelda, kas küsimus tekitas hea vestluse, sest me ei näe vestlust. Saame vaid öelda, kas inimesed olid valmis sellele vastama.

Me peame seda piirangut vastuvõetavaks, ja see on tõepoolest piirang.

Mida me ei tee

Me ei saada küsimusi tuletatud meeleolu põhjal.

Me ei saada midagi, mille eesmärk on provotseerida reaktsiooni. See on kaasatusele suunatud toodete tüüpiline muster, mis tekitab lühiajalist aktiivsust ja pikaajalist umbusaldust.

Me ei korda küsimust paarile, kes on sellele vastanud, välja arvatud teadlikult ja pika ajavahemiku järel, sest sama küsimus kaheaastase vahega on erinev küsimus ja need kaks vastust koos on tihti toote kõige huvitavam osa.

Ja me ei kohanda valikut kasutuse suurendamiseks. Pole olemas ühtegi versiooni, kus eesmärk oleks pikem aeg rakenduses.

Inimeste kirjutatud

Iga küsimus on inimeste kirjutatud ja viimistletud, kõigepealt inglise ja eesti keeles ning seejärel teistesse keeltesse pigem ümber kirjutatud kui tõlgitud.

Reegel, mis kehtib kõigi kohta, on sama: küsimus pöördub sinu poole seoses sinu partneriga, mitte kunagi esimeses isikus, sest te mõlemad saate sama teksti ja see peab mõlemale lugejale tähendama sama asja.

See on aeglasem viis küsimuste baasi loomiseks kui selle genereerimine. See on ainus meile teadaolev viis luua midagi sellist, kus teises otsas olev inimene saab aru, et keegi on selle kirjutanud.