Kaugsuhe: igapäevane rituaal, mis tegelikult toimib

Kaugsuhes paaridel ei ole tavaliselt puudust kontaktist. Neil on puudus teatud tüüpi kontaktist. Sõnumeid tuleb terves päevas, kõne peaaegu igal õhtul, ja siiski toimub aeglane kaugenemine, kus te mõlemad teate teineteise elust üha enam vaid pealkirju ja peaaegu mitte midagi selle tekstuurist.

Kaugsuhete uuringud on näidanud midagi üllatavat: partnerid raporteerivad sageli samaväärset lähedust ja rahulolu nagu koos elavad paarid ning teinekord idealiseerivad teineteist isegi rohkem. Konks on selles, et uuringute kohaselt tekivad raskused kokkusaamisel, kui kohale ilmub päris, toimetamata inimene, kes ei vasta versioonile, mida te kantsite eemalt. See lõhe ehitatakse üles tavalistel nädalatel, just sellise rääkimisviisi kaudu, mida te kasutate.

Miks igaõhtusest kõnest ei piisa

Õhtusel kõnel on ettearvatav struktuur. Te olete mõlemad väsinud. Toimub ülevaade: mis juhtus, kes närvi ajas, mida sõite. Siis paus ja keegi ütleb, et peaks vist magama minema. See on soe ja päris, aga see on ka enamasti vaid logistika.

Kaks asja teevad sügavamale mineku raskeks. Esimene on sünroonsus. Otsekõnes peate mõlemad olema samal hetkel samas emotsionaalses seisundis, ja pärast üheksatundi tööpäeva üle ajavööndite on see seisund tavaliselt tuim. Teine on ribalaius. Otseühenduses vestlus soosib seda, kes mõtleb kõva häälega. Kui üks teist vajab oma tunnetes selgusele jõudmiseks kahtkümmend minutit, lõpeb kõne alati enne, kui te sinna jõuate.

Lahendus ei ole seega rohkem helistada. See on ühe asünkroonse, kirjaliku ja veidi sügavama kanali lisamine kõnede kõrvale.

Rituaal: viis minutit, samal ajal, eraldi

Igapäevane struktuur on järgmine. Igal päeval vastate mõlemad samadele lühikestele küsimustele, eraldi, nägemata teineteise vastuseid. Kindlaksmääratud hetkel mõlemad vastused avanevad ja te saate neid lugeda. Seejärel räägite ühest neist, kui tekib võimalus.

Neli detaili teevad selle toimivaks, ja igaüks neist on olulisem, kui esmapilgul paistab.

See on kirjalik, nii et aeglasem mõtleja saab õiglase võimaluse ja halvema päevaga inimene ei pea reaalajas esinema. See on eraldi, nii et kumbagi vastust ei mõjuta teise näoilme jälgimine, mis on igakordne varjatud koormus videokõnedes. Sel on kindel avanemishetk, mis annab kahe eri ajavööndi paarile päeva jooksul ühise punkti, mida neil muidu peaaegu kunagi ei ole. Ja see on lühike: viis minutit on teostatav ka kolmapäeval, kui kõik läheb halvasti, kuid üks tund seda ei ole.

Duoheart ehitati üles just sellele mudelile, ehk viis küsimust päevas pimevastustega ja koos avanemisega, kuid loeb mehhanism ise. Ühine dokument reegliga, et enne mõlema kirjutamist ei kerita alla, viib teid juba peaaegu samale tulemusele.

Vahemaa ei murenda paare mitte eemaloleku kaudu. See murendab neid väikesete asjade aeglase kogunemise kaudu, mida kumbki ei pidanud telefonikõne vääriliseks.

Saada igavaid detaile

Võtke rituaali kõrval kasutusele üks väheglamuurne harjumus: saatke asju, mis on liiga väikesed, et neid eraldi mainida. Uus pagariäri nurgal. Kolleeg, kes hääldab su nime valesti. Fakt, et vannitoa tuli hakkas surisema.

See tundub mürena, kuid on tegelikult kogu asja mõte. Koos elades ei edastata ühtegi neist asjadest tahtlikult, neid tajutakse muuseas. Vahemaa eemaldab selle tajumiskanali täielikult. Kui saadate ainult asju, mis ületavad olulisuse künnise, saab partner täpse kokkuvõtte elust, mida ta ei suuda endale ette kujutada. Foto täiesti tavalisest tänavast on väärt rohkem kui lõik sellest, kui väga sa teda igatsed, sest see viib ta sinu nädala sisse.

Sama kehtib vastupidi. Küsige väikeste asjade kohta. "Kuidas suriseva tulega on?" on parem küsimus kui "kuidas läheb?", sest see tõestab, et jätsid midagi meelde.

Kui rituaal katkeb

See katkeb kindlasti. Keegi reisib, keegi jääb haigeks, üks teist muutub vaikselt pahaseks ja lõpetab korralikult vastamise. Selleks puhuks on kaks reeglit.

Esiteks, kui päevi vahele jääb, alustage uuesti ilma uurimiseta. Inimlik instinkt on küsida, miks sa vastamise lõpetasid, mis muudab väikese vääratuse vaidluseks pühendumuse üle ja tapab harjumuse lõplikult. Alustage lihtsalt järgmisel päeval uuesti.

Teiseks, jälgige vastuste muutumist tuimaks. Kui vastused on olnud nädal aega kolmesõnalised, on see päris signaal ja seda tasub õrnalt ning otse nimetada: "sinu vastused on muutunud lühikeseks, kas midagi on lahti või on see lihtsalt halb periood?" Mõlemad on aktsepteeritavad vastused. Kahju tekitab küsimata jätmine.

Suuna see taaskohtumisele

Viimane osa on suunata rituaal millelegi konkreetsele. Kaugsuhes paaridel läheb palju paremini, kui neil on konkreetne plaan vahemaa kaotamiseks, kas või kaudne plaan, sest see muudab olukorra määramatust olekust piiritletud perioodiks.

Niisiis hoidke korduvate küsimuste hulgas ühte tulevikuküsimust ning laske sel olla pigem konkreetne kui romantiline: milline näeb välja teie esimene tavaline ühine laupäev, mis linnas see on ja mis peab enne kolimist tõsi olema. Eesmärk ei ole kuupäeva paika panna. Eesmärk on veenduda, et te mõlemad ehitate ikka sama asja, ning märgata varakult, kui see nii ei ole.